ostentar

De Viccionari


Català
[modifica]

Oriental:  central /us.tənˈta/
balear /os.tənˈta/, /us.tənˈta/
Occidental:  nord-occidental /os.tenˈta/
valencià /os.tenˈtaɾ/, /os.tenˈta/

Verb[modifica]

ostentar trans., intr.

  1. Mostrar quelcom com a acte de vanitat o afectació.

Conjugació[modifica]

Paradigmes de flexió: ostento, ostenta, ostentem
Vocal rizotònica: /e/

Traduccions[modifica]

Miscel·lània[modifica]

  • Síl·labes: os·ten·tar (3)
  • Anagrama: roentats

Vegeu també[modifica]